Maaleht kirjutas artikli, kuhu paluti ka Eesti Massööride Liidu kommentaari. Artiklit saate otse lugeda aadressilt – https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120620349/selline-tunne-nagu-oleks-kaikaga-pekstud
Tartus elav Kadi läks tuttava soovitusel massööri juurde, lootes leevendust saada migreenihoogudele. Tunniajase piinarikka seansi järel avastas ta seljalt suured verevalumid. Eestis võib massaažiteenust osutada ka kutsetunnistuseta inimene ja massööride liiduni on korduvalt jõudnud kaebusi, et klientidele on tekitatud tervisekahjustusi.
„Väga valus oli. Mõtlesin, et suren laual ära,“ meenutab Kadi massaaži, mille ajal ta püüdis valu kannatada, sest arvas, et ehk peabki migreeni leevendamiseks mõeldud protseduur selline olema. „Ei öelnud ka, et valus on. Eesti naine on tugev – kannatab kõik ära!“
Tartus tegutseva massööri juurde soovitas tal minna tuttav, kes teadis inimesi, kes olid sellelt mehelt seljavalude korral abi saanud.
Milline näeb välja migreenimassaaž, Kadi enne ei uurinud. „Kui ta ütleb, et teab, kuidas migreeni saab massaažiga ravida, siis ju usaldad teda.“
Kadi sõnul masseeris mees tema selga esmalt kätega, siis võttis mingi pulga. Just pulgaga selja masseerimine muutus sedavõrd valulikuks, et Kadi vaid ootas, millal seanss läbi saab. „Selline tunne, nagu oleks kaikaga pekstud,“ meenutab ta.
Pärast massaaži koju jõudes märkas Kadi, et tema seljale olid tekkinud suured verevalumid.
Ta saatis massöörile foto oma seljast, kuid vastus tundus talle väga imelik. „Ütles, et mul on liiga pehme nahk. Mis asi see üldse on, et liiga pehme nahk? Milline see kõva nahk veel on?“ küsib Kadi.
Kasutati liiga tugevat survet?
Eesti massööride liidu juhatuse liikme Martin Ilvese sõnul ei tähenda verevalumid seljal tingimata seda, et massaaži tehti liiga tugevalt, vaid probleem võib olla ka selles, et massöör ei tea täpselt, mida ta teeb, või otsustab omal algatusel kasutada tehnikat, mida klient pole soovinud.
„Kui inimene pöördus massööri poole migreeni tõttu, peab spetsialist teadma, milliseid piirkondi ja kuidas masseerida. On olemas kindlad piirkonnad, mida masseerida ja millest võiks abi olla. Mitte aga hakata omal algatusel, et ma olen nüüd see imetegija ja võtan migreeni ära ning hakkan selga nühkima,“ räägib Ilves.
Maaleht palus naise seljast tehtud fotot hinnata ka massaažiterapeudil Kaspar Roonil, kes pole juhtumiga seotud. Ka tema rõhutab, et üksnes foto põhjal ei saa kindlalt öelda, mis juhtus või kas massöör oli süüdi.
„Iga inimene on erinev. Kerge punetus on normaalne, sest masseeritavas piirkonnas aktiveerub verevarustus. Kui inimesel on geneetiliselt väga õrnad veresooned, võivad sinikad kergesti tekkida,“ selgitab Rooni.
Fotot vaadates peab ta võimalikuks, et naise seljal kasutati gua sha massaaži tehes liiga tugevat survet. Selle tehnika puhul töödeldakse nahka spetsiaalse sileda servaga tööriistaga, mida mööda nahka hõõrutakse.
„Väga kurb, et inimene sellise kogemuse sai,“ ütleb Rooni.
Ei pea, hambad ristis, kannatama
Rooni sõnul on massaaži puhul väga oluline massööri ja kliendi omavaheline suhtlus. Massöör ei pruugi alati aru saada, et surve on kliendi jaoks liiga tugev, mistõttu peab inimene ise ebamugavusest märku andma. „Kui kliendil on väga valus, tuleks massöörile julgelt öelda, et ära tee nii kõvasti, sest mul on valus. Massöör ei pruugi sellest ise aru saada.“
Inimesed ei kipu alati oma valust rääkima, sest levinud on ekslik arusaam, et massaaž peabki haiget tegema, ja mida tugevamalt masseeritakse, seda rohkem on sellest kasu, tõdeb Rooni. „Massaaž ei pea olema nii valus, et seda tuleb, hambad ristis, kannatada. Kõige parem on selline magusvalu – tunned natuke valu, aga samal ajal ka naudingut. Tunned, kuidas lihas sulab ja pinged vabanevad.“
Rooni sõnul küsib ta ka ise klientidelt, kas surve on sobiv või tuleks seda muuta. Massöör peab arvestama iga inimese eripäradega, tema kaebuste ja varasema massaažikogemusega.
Kui massöör kliendi palvet ei arvesta, soovitab Rooni protseduuri katkestada. „Parem tule kohe ära, kui kannatad, hambad ristis, ja pärast on tulemuseks sinine selg või mõni vigastus. See on sinu keha ja sinu õigus otsustada!“ rõhutab ta.
Kannatajad kaevata ei taha
Martin Ilves märgib, et massööride liidu poole pöördutakse aeg-ajalt ka teiste sarnaste juhtumitega. Eeskätt on olnud tegemist kutsetunnistusteta massööridega, kes on põhjustanud klientidele tervisekahjustusi, sealhulgas lihas- ja liigesevalusid, krooniliste seisundite ägenemist ning psühholoogilist ebamugavust.
Ilves nendib, et nende lahendamine on keeruline – inimesed pole küll massaažiteenusega rahul, kuid ametlikku kaebust, kus on toodud aeg, koht ja massööri nimi, teha ei taheta. „Klient pole küll olukorraga rahul, kuid kaevata ka ei taha. Sel juhul on ka meie vastus ümmargune.“
Ka Kadi ei pöördunud pärast juhtunut arsti poole ega esitanud kuhugi kaebust. Temagi ei soovi avaldada massööri nime ega kohta, kus seanss toimus. „Ma ju ise läksin sinna,“ tunneb ta endal süüd.
Kui palju on selliseid juhtumeid, kus inimene sai massaaži tõttu kannatada, pole teada.
Tarbijakaitseamet kinnitab, et nende poole pole kliente pöördunud. Tervisekassal pole võimalik raviarvete kaudu tuvastada, kas inimese vajas raviteenust massaaži pärast.
Tuleb uurida massööri tausta
Nii Rooni kui ka Ilvese sõnul on oluline, et klient uuriks enne massööri juurde minekut teenuse osutaja väljaõpet ja tausta, ning nad soovitavad küsida kutsetunnistust. Nimelt tegutsevad Eestis ka nn põrandaalused massöörid, kes võtavad kliente vastu näiteks kodus, on võib-olla läbinud mõne lühikese koolituse, kuid teadmised jäävad napiks.
Rooni ise õppis massaaži kolm aastat. Õpingute jooksul tuli omandada teadmisi anatoomiast, erinevatest massaažiliikidest ja vigastustest. „Vahepeal oli tunne, nagu õpiks arstiks,“ muigab ta.
Ilves leiab, et massööride tegevus vajaks senisest selgemat reguleerimist. Tema sõnul saatis massööride liit juba möödunud aastal sotsiaalministeeriumile vastavad ettepanekud, kuid siiani on vaikus majas.
Ta juhib tähelepanu, et tervisekindlustuse kaudu hüvitatavate teenuste puhul on kutsetunnistus oluline. See ei tähenda aga, et kõigi massaažiteenuste osutamiseks oleks kutsetunnistus kohustuslik.
Ilvese sõnul ei saa massaažis käies eeldada, et iga protseduur on riskivaba. Aga kui pärast massaaži tekivad ulatuslikud verevalumid või muud terviseprobleemid, tuleks vajaduse korral pöörduda arsti poole. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib kõne alla tulla ka kahjunõue.